Sunday, June 13, 2010

Igaüks on oma õnne sepp!

Tere jälle kallid sõbrad!

Viimastel päevadel on nii palju juhtunud, et ma ei oskagi kuskilt alustada. Seega vabandan ette, kui tekst tuleb segane ja hakitud. Alustuseks pean ütlema, kui väga ma armastan eestlasi! Okei, me oleme võib-olla vahel kinnised ja külmad ja hoiame omaette, aga samas oleme me põhjalikud, ausad ja ratsionaalsed. Muidugi ei saa ühte rahvust ühe inimesena kirjeldada, kuid mingid üldisemad jooned on siiski olemas. Vahet pole, mulle meeldivad eestlased ja eurooplased, mõned ameeriklased ka :)


Eile ostsime endale Mikuga jalgrattad!! Saime need 40 dollari eest ja eks nad parajad logud on, aga äkki kolm kuud ajab asja ära. Sõitsime nendega Isla Vistast kohe Santa Barbarasse ka, ja kuna me olime muidugi kaardi maha unustanud, saime mõnusa umbes 25 km ringi, mis muidu oleks käkitegu, aga nende parsadega oli mägedes vahepeal isegi päris raske. Aga seda mõnusam oli taas Marci koju saabuda. Ise olime muidugi õnne tipul: kujutate ju ette küll vähegi sportlikke inimesi, kes pole saanud eriti trenni teha ja kes siis saavad üle pika aja ratta otsa istuda ja mööda linna ja mere äärt veereda. Mõnus :)


Tänane hommik mul muidugi nii hästi ei alanud: minu ratta tagumine jooks, mis enne oli juba päris kõvasti kaheksas, oli katki ja tühjaks jooksnud. Aga õnneks on mul super boyfriend, kes lubas homme tagasi Isla Vistasse minna ja uue jooksu hankida :)
Edasi aga läks päev superhästi: kolisime sisse oma uude koju, mis pole küll eriti suur ja euro, aga siiski oma. Hommikul otsisin internetist meile voodit või madratsit, mille ka leidsin. Siin on selline tore veebilehekülg, kus saab otsida tööd, elamist ja igasugu muid asju. Ja seal on ka koht, kus inimesed annavad asju ära tasuta. Nad panevad lihtsalt teate üles, et asjad ootavad nt maja ees, lihtsalt tulge ja võtke ära. Ja meie õnneks oli pakkumisel ka üks suur ja puhas madrats, millele me Marci kastiga autoga järele sõitsime. Niiet saime endale tasuta voodi :) Tekid ja linad ostsisme eelmisel päeval Kmartist, mis on põhimõtteliselt nagu Säästumarket, ainult 10 korda suurem ja sealt saab igasugu mittekvaliteetset jura endale hankida.
Oma uude koju sisse kolides oli päris raske asju kohvrist välja võtta. Kui sa oled ikka kaks nädalat ainult kohvri otsas elanud, siis oled juba harjunud selle kaosega, et millegi leidmiseks läheb väga kaua aega, et riided on sassis ja kortsus ning et juukseharja pole Sa nädal aega näinud, kuna see on kohvri voodri sisse haihtunud. Aga eks tuleb jälle ümber harjuda ja äkki saab metslasest taaskord ka tütarlaps.
Kodust veel nii palju, et mööblit, nõusid, potte-panne ega muud taolist meil pole. Meie rentnik Susie küll tõi meile paar taldrikut, mille eest me tohutult tänulikud oleme. See on täiesti uskumatu, mida kõike siin hindama õpib, aga see on minu arvates ainult positiivne. Näiteks ei tahtnud me Mikuga oma uuest voodist tükk aega püsti tõusta, sest oli tohutu nauding olla lõpuks oma kodus, oma voodis, oma uute linade ja tekkidega.
Estal ja Kadil veel voodit pole, aga nad on neid just praegu poodides hankimas, loodetavasti saavad nad midagi head ja odavalt.
Tööd me veel leidnud pole, aga homme on esmaspäev, ning hakkame jälle läbi käima neid kohti, kus meile on vähegi lootust antud. Ma pidin ka täna ühe telefonikõne potensiaalselt tööandjalt saama, aga nagu ikka, ameeriklased oma sõna ei pea. Niiet lähen jälle homme sinna, teen rõõmsa näo pähe ja küsin kolmandat korda, kas mul on lootust.
Me oleme nüüdseks poolteist nädalat paradiisis elanud, aga lõõgastumiseks pole siiani aega saanud. Muidugi me võiks ju lihtsalt ühel päeval randa minna ja terve päeva päikese käes olla ja ookeanis supelda, aga jube raske on lõõgastuda, kui kõik asjad pole korda aetud. Seega otsustasime, et randa läheme siis, kui töö on leitud ja saab rahulikult ilma muremõteteta lesida. Ehk siis vana hea "enne töö, siis lõbu".
Emale ja teistele vanematele inimestele, kes mu haridustee pärast ehk muret tunnevad: kõik võetud ained sain tehtud ja oodatud tulemustele, niiet sügisel saan rahulikult ilma võlgadeta alustada. Mõned asjad sai isegi ette tehtud.

Teile aga kõike head ning palju päikest! Musmus

4 comments:

  1. Hei!
    Nüüd jääb üle veel poest püss osta, et oma kodu kaitsta!
    Ago

    ReplyDelete
  2. ...ja need aiapäkapikud, mis kõigile usakatele "meeldivad":)

    ReplyDelete
  3. Pange valmis. 15.august olen ka siis seal riigis, et võtke selleks ajaks suund Las Vegase poole. (seda sa vist ei taha teada, et need mõned nädalad elan Hiltonis :D). Muide rattad on päris püssid. Mikk tegi selle teise pildi sinust sõidu ajal? On ikka Super-Mikk...uskumatu!

    ReplyDelete
  4. Hahaha, Kadil juba on oma relvanumber, aiapäkapikud hangime kindlalt kuskilt dollari eest ja Kristo, mis Las Vegas, tule siia parem, siin päris äge. Meil on nii suur madrats, et mahud meile kolmandaks, peaaegu nagu Hilton ;)
    Ja muidugi, Mikk on meil jube andekas, aga kahjuks on tal hektel pohmakas :D

    ReplyDelete