Enne kui toidueri kallale asun, veidi rulluiskude teemal. Kaks nädalat tagasi kui ma rõõmsalt parkimisplatsil raamatut lugesin, nägin ühte neiut uiskudel tiirutamas ning ei puudunud palju, et mul suunurgast sülge veerema hakkaks. Koju minnes hakkasin netist uiske vaatama, lootes, et siin on need odavamad kui Eestis. Ma arvan, et ongi, kuigi ma pole Eesti turuhindadega väga kursis. Aastaid olen ma rulluiskudest unistanud, aga mu säästlik meel pole seda väljaminkeut lubanud, isegi kui raha oleks tegelikult olnud. Nüüd aga otsustasin, et viin oma pikaajalise unistuse teoks ja teen vähemalt ühe hea investeeringu suve jooksul. Parem ikka kui igasugu tilalilu kokku osta. Reedel saabusid mu uued sõbrad koju ja peale tööd suundusin kohe esimesele ringile. Kuna ma olen viimase 10 aasta jooksul vaid korra rullitanud, panin vaimu matsudeks valmis. Õnneks ei kukkunud ma ei eile ega täna, ilmselt on talvine kõva suusatamine sellele abiks olnud. Liigutus ju põhimõtteliselt sama. Kokkuvõtteks, kas te ikka kujutate ette kui mõnus on päikesepaistel mööda helesinist rannajoont liuelda ja elu nautida?! Igatahes olen ma oma uute sõpradega ja hea investeeringuga väga rahul :) 
Siin nad on: K2 Andra Womens Inline Skates 2010
Nüüd aga pealkirja juurde. Kirjutan Teile veidi sellest, mida me siin sööme, kuna ma ise loeks hea meelega välismaal tekkivatest toitumisharjumustest ja muust sellisest. Minu töökoha suureks plussiks on see, et saan iga kord ühe tasuta eine, mis tähendab, et 5-6 päeval nädalas on mul üks korralik toidukord päevas olemas. Hinnad meie restoranis varieeruvad 10-20 dollari vahel, ehk siis mitte just odavaimate killast. Lemmikuteks on mul kindlasti kujunenud kõik salatid (portsud on ikka reaalsed) ja samuti ka wrapid ja võileivad, millele alati võtan kõrvale salati (okei, kord kolme nädala jooksul võib-olla ka friikartulid). Olen tutvust teinud ka erinevate mereelukatega, nii krevettide (jah, ma ei ole neid varem söönud), merekarpide, rannakarpide, hiidlestade ja veel teiste elukatega, kelle nimedess ma kindel pole. Ütleme nii, et parimaid sõpru meist veel saanud pole, aga head tuttavad juba oleme. Tuunikala fänn olen ma juba aastaid olnud, aga siin sain proovida ka toorest tuunikala, mis on päris huvitav ja võib kujuneda üheks lemmikuks.
Toidu hinnad on üldiselt kallimad kui Eestis, aga kui hästi otsida, leiab ka normaalse hinnaga asju. Täna näiteks sain 1,4 kg maasikaid alla kolme dollari eest. Ainult üks asi on siin kindlalt odavam kui Eestis: JÄÄTIS. Ja see on kurjast. 1,65 liitrit jäätist maksab 3 $ või vähemgi ja maitseid on siin nii palju erinevaid, et kellelegi ei tule pähegi lihtsalt vanilje jäätisest erutuda. Vahepeal võis meie külmikus näha 7-t erinevat potsikut jäätist (igaks juhuks mainin, et elab meid siin 5). Teine populaarseim külaline meie kapis on salat, mis tavaliselt maksab 3-4 dollarit, aga kui jahtida kahe päeva pärast aeguvaid pakke, saab 1 dollariga, ja jahil käime me peaaegu iga päev. Leiba siin ei müüda ja saiast olen ma põhimõtteliselt loobunud, kuna see pole eriti hea. Pole ka ime, see ei lähe isegi kahe nädala jooksul hallitama. Jogurtid on siin ka hoopis teistsugused, sellised keemiavabriku toodangud ja enamasti päris korralikud kaloripommid, isegi kui peale on kirjutatud "99% fat free".
Aga ma rohkem ei varasta Teie aega ja lähen teen parem ühe rulluisutiiru. Take care and have fun!
Siin nad on: K2 Andra Womens Inline Skates 2010Nüüd aga pealkirja juurde. Kirjutan Teile veidi sellest, mida me siin sööme, kuna ma ise loeks hea meelega välismaal tekkivatest toitumisharjumustest ja muust sellisest. Minu töökoha suureks plussiks on see, et saan iga kord ühe tasuta eine, mis tähendab, et 5-6 päeval nädalas on mul üks korralik toidukord päevas olemas. Hinnad meie restoranis varieeruvad 10-20 dollari vahel, ehk siis mitte just odavaimate killast. Lemmikuteks on mul kindlasti kujunenud kõik salatid (portsud on ikka reaalsed) ja samuti ka wrapid ja võileivad, millele alati võtan kõrvale salati (okei, kord kolme nädala jooksul võib-olla ka friikartulid). Olen tutvust teinud ka erinevate mereelukatega, nii krevettide (jah, ma ei ole neid varem söönud), merekarpide, rannakarpide, hiidlestade ja veel teiste elukatega, kelle nimedess ma kindel pole. Ütleme nii, et parimaid sõpru meist veel saanud pole, aga head tuttavad juba oleme. Tuunikala fänn olen ma juba aastaid olnud, aga siin sain proovida ka toorest tuunikala, mis on päris huvitav ja võib kujuneda üheks lemmikuks.
Toidu hinnad on üldiselt kallimad kui Eestis, aga kui hästi otsida, leiab ka normaalse hinnaga asju. Täna näiteks sain 1,4 kg maasikaid alla kolme dollari eest. Ainult üks asi on siin kindlalt odavam kui Eestis: JÄÄTIS. Ja see on kurjast. 1,65 liitrit jäätist maksab 3 $ või vähemgi ja maitseid on siin nii palju erinevaid, et kellelegi ei tule pähegi lihtsalt vanilje jäätisest erutuda. Vahepeal võis meie külmikus näha 7-t erinevat potsikut jäätist (igaks juhuks mainin, et elab meid siin 5). Teine populaarseim külaline meie kapis on salat, mis tavaliselt maksab 3-4 dollarit, aga kui jahtida kahe päeva pärast aeguvaid pakke, saab 1 dollariga, ja jahil käime me peaaegu iga päev. Leiba siin ei müüda ja saiast olen ma põhimõtteliselt loobunud, kuna see pole eriti hea. Pole ka ime, see ei lähe isegi kahe nädala jooksul hallitama. Jogurtid on siin ka hoopis teistsugused, sellised keemiavabriku toodangud ja enamasti päris korralikud kaloripommid, isegi kui peale on kirjutatud "99% fat free".
Aga ma rohkem ei varasta Teie aega ja lähen teen parem ühe rulluisutiiru. Take care and have fun!
Kakumägi ajab kah asja ära rullitades :D
ReplyDeleteKrevettidest niipalju, et ka mina ei olnud varem nende suur fänn. Eelmine aasta hakkasin ntuke mekkima, aga see aasta ma lausa armastan neid!! Ja eriti head on nad kas a) pan-fried või b) värskelt puhastatult ja sidrunilõigust mahla kenasti peale pigistatult! Bon apeti! ;)
ReplyDeletePalun nüüd ka joogieri! Palav on!
ReplyDelete